Tere Tulemast

Uudised     Ligipääs     Kontakt
Liitujale     Kaitse Kodu!     Hüved

Kalevlaste malevkond Kaitseliidus sai alguse pärast Kalevi maleva kuulsaid
lahinguid vabadussõjas 1. dets 1924.a. Isamaa oli taaskord hädaohus ja
Kalevlased vastasid kutsele sarnaselt aprilli sündmustega 83 aastat hiljem.
1924. aasta 1.detsembril kella 9 ja 10 vahel kogunes Kaleviseltsimajja jälle
15 meheline salk, et pidada nõu, mis ette võtta. Leopold Tõnsoni, Bernhard
Abramsi ja Jaan Leppa algatusel otsustati organiseerida lööksalk. Samal
päeval paluti siseministrilt luba asutada traditsiooniline Kalevi
kaitsemalev. Siseminister Rõuk oli ettevõtmisega nõus ja astus ka ise kohe
Kalevlaste ridadesse. Kaitseministeeriumilt saadi relvastuseks 60 püssi ja
kaks kuulipildujat. Õhtul kella 18.30 oli Kalevi kaitsemalev formeeritud ja
varustatud. Loodi kaks salka, kummaski 30 meest. Esimeseks pealikuks määrati
res.kpt Tõnson. Peagi tuli meestele ka esimene käsk – võtta valve alla Balti
ja sadama jaamad, peapostkontor, kitsarööpaline peajaam ja elektrijaam. Nii
oli Kalevi malevkonnal rida riigikaitselisi ülesandeid juba täidetud, kui
seltskondlike organisatsioonide ja valitsuse esindajate vaheline koosolek
tegi Kaitseliidu loomise otsuse. Seega on Kalevi kaitsemalev, mis 17.
märtsil 1925.a. otsusega nimetati Kalevi malevkonnaks, vanimaid Kaitseliidu
üksusi.



Peale okupatsiooni lõppu taastati Kalevi malevkond 1994. aastal. Järgnevatel
aastatel oli malevkonna pealikuks legendaarne lnt. Kukk. Kuna pealiku näol
oli tegemist ääretult spordilembelise inimesega, võttis ta oma kohustuseks
liita malevkonnaga hulgaliselt sportlasi. On ju ka malevkonna alged pärit
just spordiseltsi Kalev juurest. Loomuliku jätkuna moodustati malevkonna
juurde ka Kaitseliidu jalgpalli meeskond Kaitseliit Kalev. Meeskonna looja
ja kapten on tänini s-vbl Peeter Land. Samuti kogunesid malevkonna rüppe
paljud teise maailmasõjas võidelnud veteranid, kellest moodustati malevkonna
A kompanii, mis tänaseks päevaks on ümber formeeritud üldkompanii 1.
rühmaks. Mehed osalevad tänini aktiivselt nii Kaitseliidu kui ka
ühiskondlikus tegevuses. Aidates noorematel meeles pidada, et Eesti
iseseisvus ei ole midagi iseenesestmõistetavat ning raskel hetkel peab olema
valmis oma rahva kaitseks relvaga seisma nii, nagu nemad seda tegid.



Peale lnt. Kukke surma saabus malevkonda niinimetatud vaikne periood, kus
tegutsesid küll veteranid ja sportlased, kuid sõjalise väljaõppe pool oli
unaruses. Kuna malevkonnal puudus pealik, oli see ka mõistetav. Käisid jutud
ka malevkonna kokku liitmisest mõne teise allüksusega. Sisuliselt oleks
malevkond likvideeritud. Õnneks nii ei läinud. Siinkohal võlgneb malevkond
tänu tosinale aktiivsele kaitseliitlasele ja ka tollasele malevapealikule
Mart Puuseppale, kes otsustasid malevkonnale elu sisse puhuda.



Malevkonna uueks pealikuks sai noor ja energiline lpn. Igor Mironov, kes
veetis pikki unetuid öid malevkonna uues staabis Kotka 14, korrastades
unarusse jäetud struktuure ja üritades malevkonnale uuesti elu sisse puhuda.
Tollel hetkel oli malevkonna nimekirjas juba 300 vabatahtliku. Malevkonna
esimeseks uueks üksuseks sai korrakaitse kompanii, mis oli eriotstarbeline
üksus, kuhu kuulusid sõjaväepolitsei või politseiväljaõppe saanud inimesed.
Tuhandeid tunde käidi korda tagamas Tallinna linnas abipolitseinikena.
Kompanii varustamisel pani oma õla alla ka Tallinna linn, toetades üksust
varustuse muretsemisel. Suure tänu võlgneb malevkonna varustuse hankimisel
tollase linna korrakaitse komisjoni liikmele Urmas Aitale. Korrakaitse
kompanii instruktorid õpetati välja Taanis kodukaitse Akadeemias koos teiste
Kaitseliidu malevate sarnaste allüksusteinstruktori koosseisuga. Tollane
korrakaitse kompanii on tänaseks ümber formeeritud sisekaitse kompaniiks.
Sisekaitse kompanii juurde kuulub ka operatiivreageerimise jagu, mis tegeleb
eriväljaõpet nõudvate ülesannete täitmisega. Näiteks kõrgete riigipeade
visiitidel julgeoleku tagamisega (Suurbritannia kuninganna Elisabeth II
visiit aastal 2006, USA president Georg W. Bush külaskäik aastal 2007,
Suurbritannia peaminister Tony Blair visiit aastal 2006, NATO tippkohtumised
aastal 2004 ja 2009 jne). Samuti käisid operatiivreageerijad läbi tulest ja
veest aprilli sündmuste ajal aastal 2007. Lisaks tegeletakse ka teistele
malevkondadele korrakaitselise väljaõppe läbiviimisega. Malevkonda kuuluvad
ka enamus sõjaväe langevarjuklubi liikmed, kes tegelevad lisaks
sõjaväelisele väljaõppele ka langevarju spordiga.



Malevkonna kodu on samuti asukohta vahetanud. Kotka 14 endistest kaupluse
ruumidest on tänaseks kolitud Uus-Tatari 25A ruumidesse. Hetkel on
malevkonda sisseseadmine uutes ruumides veel pooleli. Kolimine oli vajalik,
sest Uus-Tatari ruumides asus juba enne malevkonna sisse kolimist Tallinna
maleva Valvekompanii, mille töötajatest moodustasid arvestatava
osa Kalevlased. Malevkonda kuulub tänasel päeval üle poole tuhande aktiivse
liikme, struktuuri kuuluvad lisaks eelpool nimetatud allüksustele veel
juhtimis- ja tagalarühm, üldkompanii ja snaipri jagu. 2011.a. lõpuks ootame
oma liikmeskonna kasvu vähemalt kolmveerand tuhande Kalevlaseni.